After the rain comes the sun .....

Eelmine nädal oli üks parajalt jube nädal, mille lõppu ma vahepeal ei jõudnud ära oodata. Kuigi jah eelmisel nädalal oli siiski üks tipp-hetk - jõudsin lõpuks külla ühele oma sõbrannale, kes vahepeal on emaks saanud. Igatahes nii ema kui ka laps nägid välja ülinunnud. Et siis tervitused Anule ja Emmale. Lisaks sai pikemalt ka Mariti ja Maigiga asju arutatud ja mõtteid vahetatud. Mõnus naistekas oli - pole midagi öelda.

Laupäeval olin aga nii tubli ja sporlik, et tegin selle kevadise sammude rekordi: 18193 sammu päevaga. Võrreldes eelmise aasta tulemustega on see muidugi nõrk skoor nii, et arenguruumi veel on. 

Aga eelmise nädala mitte nii helged hetked olid need kui ma sain teada, et mu koer suri (ta elab st elas mu sünnikodus kuna oleks liiga julm olnud teda korteris pidada) ja kui ma laupäeval avastasin, et seni kuni ma reede õhtul Anu juures chillisin oli keegi auto kallal käinud ja üht auto lisatuld üritanud ära kangutada :( Nii, et jah.... ma poleks kunagi osanud arvata, et Tartus midagi sellist juhtub või olen mina Tartust liiga heal arvamusel seni olnud.

                                                 Pilt: http://colorsoutsidethelines.blogspot.com/2008/11/all-i-have-to-say-is-this.html
Aga see nädal on seni olnud sjuuper lihtsalt (sellest miks nii räägin järgmisel nädalal tõenäoliselt). Ja ma loodan, et ta ka samas vaimus jätkub ;)

Aaa ja lõpuks on suvesoe ka Paldiskisse jõudnud :D